Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule tugevat mõju
sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj
- Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930. a algul svingi ja bigbändide tulekuga. - Taassünd 1940. a lõpul ja 1950. algul- sündisid hallipäiste pillimeeste uued bändid. - Tänini populaarne stiil. - Original Dixieland Jazz Band kornetist-trompetist Nick La Rocca juhatusel salvestas 1917.