Tagajärjed. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik
põliselanik siin. Rüütelkonnad. mõisnik=rüütlid=sakslased 1)Eestimaa, 2)Liivimaa, 3) Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks.
annaabi.ee 
