· Lähenevate laevade liikumistendentside ja peilingute jälgimise, · Kursi pideva jälgimise ning et käsud roolimehele on õigesti täidetud · Radari ja kajaloodi näitude jälgimise, · Ilmastiku ning nähtavuse ja selle muutuste jälgimise, · Masina signalisatsiooni jälgimise. Peamasin. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid. Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: · Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss, · Magnetkompassi parandus on määratud vähemalt kord vahi jooksul ning vastavalt võimalustele peale igat suuremat kursimuutust,
), rakendatakse laevastiku tasuvuse arvutamise juures siiski sellist loogikat, et laevastiku kasumi (net profit) arvutamisel lahutatakse tuludest ka intress (imputed interest), lisaks otseselt püügiga seotud kuludele. Püügivõimsust tuleb vaadelda ajavahemikus (tavaliselt 1 a). Kalapüügikompleks on : püünis,laev,meeksond jne. Püügivõimsust määratakse tehniliselt potensiaalse vee hulgaga. Mitte alati ei määra peamasine võimsus ära millist traalnoota laev kasutab. Nagu just rõhutasime, tuleb püügivõimsust vaadelda mingis konkreetses ajavahemikus. Tavaliselt võetakse selleks ajavahemikuks üks aasta. S.t., et kui näiteks Eesti Läänemere kalalaevastiku püügivõimsus on määratletud näiteks 2005 aasta jaoks ja see on 60 000 tonni (räim + kilu), siis me ei tohi seda suurust automaatselt kanda üle 2006 aastaks. Põhjuseks on eelkõige varu võimalik muutus. Oletame, et 2005.a
annaabi.ee 
