pealveelaevades. Allveelaevu on kokku 42, millest 9 moodustatavad strateegilised tuumaallveelaevad, nende ülesandeks on olla varjatud strateegiliseks tuumaheidutuseks. Tuumajõuseadmega ründeallveelaevu on Põhjamere laevastikus 26, mille peamiseks ülesandeks on jahtida strateegilisi tuumaallveelaevu. Väikseima osa moodustavad konventsionaalsed allveelaevad, mille ülesanneteks jääb luure, eriülesanded ning rannikulähedane piirivalve. Pealveelaevu on 41, mille eesmärk on toetada ning kaitsta allveelaevu. Põhjamere laevastiku koosseisus on Vene Föderatsiooni laevastike ainuke lennukikandja. Laevastiku koosseisu kuuluv merelennuvägi jaguneb suures plaanis kaheks: hävitajateks(CAP) ja allveelaevatõrje lennuvahendideks. Allveetõrjeks kasutatakse peamiselt Ka-27 ja Ka-29 tüüpi helikoptereid ning hävitaja tüübiks Su-33. Laevastiku koosseisus on ühe brigaadi suurune mehaniseeritud jalaväe üksus, mille peamiseks ülesandeks on
Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971). Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja Gepard, samuti remonditi pealveelaevu, näiteks miiniristlejaid. Tehnikamaailm.(web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Huvitav fakt on veel see, et I maailmasõja käigus tellis Venemaa oma laevastiku täiendamiseks allveelaevu ka välismaalt. 18. augustil 1915 kirjutati lepingule alla, et tarnida 5 Holland-tüüpi allveelaeva, mille osad valmistati küll Ameerikas, kuid lõplik montaaz ja kokkupanek toimus siiski Tallinnas. Kuna laevade kvaliteet oli hea, ning
annaabi.ee 
