Lusitania- Inglise reisilaev, mis lasti saksa allveelaeva poolt põhja; laeval oli palju tsiviilisikuid, kellest suur hulk oli ameeriklasi ('MURICA), mille tõttu tabas sakslasi ülemaailmne hukkamõist; samuti öeldakse, et see oli üks põhjusi, miks USA astus sõtta Jüüti merelahing- suur merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel, mis lõppes viigiga, kuigi mõlemad pooled pidasid seda enda võiduks; kuigi see oli rohkem inglaste võit, kuna Saksa pealveelaevastik lahkus oma baasist terve sõja jooksul harva peale seda. 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas · Sõda kurnas ühiskonda (epideemiad, töökohustus, mobiliseerimine,. Toidupuudus) · Sõjavaimustusest sõja tüdimuseni (deserteerumine,) · Rahvuslik vabadusvõitlus (iseseisvuslootused, rahvuslikud üksused) · Sallimatus muulaste vastu (etniline puhastus, juudiprogrommid) · Naiste olukord (meestega võrdsete õiguste idee)
üksteise blokeerimine merel varustamine takistamine Saksamaa toetub peamiselt allveelaevadele Iirimaa ja Suurbritannia ümbrus kuulutatakse 1915 sõjatsooniks 07.05.1915 RMS Lusitania 1915 reisijat/1198 sureb (128 USA kodanikud) USA esialgu sõtta ei astu Jüüti merelahing 31.05.1916 Saksamaa vs Suurbritannia ~160km Taani rannikust läänes Britid kaotavad rohkem laevu, aga saksamaa tajub oma väiksemaid kaotusi valulikult Saksa pealveelaevastik jääb edaspidi baasidesse Saksamaal 1916 lõpus toit otsakorral Saksamaa uuendatud allveekampaania 1917 veebruaris toob USA sõtta laiendab allveelaeva kampaaniat Atlandi ookeanil USA tajub ohtu merel USAs saadakse teatavaks, et Saksamaa püüab Mehhikot kaasata sõtta USA vastu 1917. aasta sündmused peamine võitlustanner läänerinne Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist kõige keerulisem Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, ei saa resursse omavahel
annaabi.ee 
