Veiste babesioos on vere punalibledes parasiteeriva eoslooma Babesia divergentsi tekitatud täiskasvanud veiste haigus, mis iseloomustub palaviku, piimaanni järsu vähenemise, verevärvnikkusesuse, kõhulahtisuse, vaegveresuse, kollatõve ja lõpmisjuhtudega. Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat
Veiste babesioos – on vere punalibledes parasiteeriva eoslooma Babesia divergentsi tekitatud täiskasvanud veiste haigus, mis iseloomustub palaviku, piimaanni järsu vähenemise, verevärvnikkusesuse, kõhulahtisuse, vaegveresuse, kollatõve ja lõpmisjuhtudega. Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos – soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos – on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat
annaabi.ee 
