Samuti seda korrektselt kasutama nii kõne- kui ka kirjakeeles. Kuidas aga määratleda kultuuri tugevust? Selle kohta on mul endalgi raske oma arvamust välja tuua. Kõige tugevam mõte, mis mul selle kohta tekib on see, kui võimsa elamuse annavad kohalikud kultuurisündmused. Põhiliselt mõtlen ma selle all teatreid. Paljud kohalikud teatrinäitlejad on lihtsalt vapustavad. Nad suudavad oma mängitavasse rolli nii hästi sisse elada ja seda ka pealtvaatajateni edasi anda, et see lummab kõiki, kes sellest osa saavad. Kindlasti on siinkohal ka erandid, kuid niipalju, kui mina teatris käin, ei ole mul eestlaste teatrioskuses tulnud pettuda. Lisaks teatrile, on meil ka suur hulk imepäraseid muusikuid, nii oma- kui ka võõrkeelsete lauludega esitajate hulgas. See, kuidas muusika- ja teatriartist võib saada üheks, on eriti paeluv. Olles abiks enda valla kohaliku
Pariisi konservatooriumi väikeses saalis. Sümfoonia kandis nime ,,Fantastiline sümfoonia" ning seda saatis suur menu. Tema sünfoonia koosnes klassikalise nelja osa asemel viiest ning sellele oli juurde lisatud sõnaline programm. Teose sisu oli autobiograafiline ning jutustas helilooja armastusest iiri laulja ja näitlejanna Harriet Smithsoni vastu, kes talle tähelepanu ei pööranud. Kusjuures 1833. aastal nad abiellusid. Berloize tõi pealtvaatajateni inetuid elunähtusi, uudseid kõlevärve, suure orkestri, ebatavalise osade aru ja monotemaatilise sisu. Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule. Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest
annaabi.ee 
