Algul näitasid siin oma oskusi heeroldid-tulemuste väljakuulutajad ja pasunapuhujad. Nende ülesannete täitmine usaldati parimatele. Seejärel võistlesid noorukid jooksus, maadluses, rusikavõistluses ning hobuste võidukihutamises. Tõelised jõuproovid algasid kolmandal päeval suure rahvahulga osavõtul. Enne võistluste algust tutvustati võistlejaid. Loeti ette nende nimed, päritolu ja teatati, mis alal keegi võistleb. Seejärel küsiti pealtvaatajatelt, kas kellelgi on süüdistusi atleetide vastu. Kui süüdistusi oli, pidid kohtunikud kohe kontrollima nende põhjendatust ning langetama lõpliku otsuse võistlusele lubamise osas. Võistlejad asusid võistlema alasti; samamoodi olid nad ka treeninud. Hästi arenenud ja ühtlaselt päevitanud keha ei häbenetud. Olümpiamängude ajaloo alguses lubati võistlustest osa võtta vaid puhastverd hellenitel. Barbaritel, orjadel ja naistel oli mängudele tulek keelatud. Ainsa erandina lubati
staadionile. Algul võistlesid heeroldid ja pasunapuhujad, et päevida õigust kuulutada välja võitjate nimesid. Seejärel toimusid võistlused noorukitele, kes mõõtsid jõudu ja osavust jooksus, maadluses, rusikavõitluses ning hobuste võidusõidus. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeva. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning tetati võistlusaja. Seejärel küsiti pealtvaatajatelt, kas kellelgi on süüdistusi areenil oleva võistleja vastu. Kui süüdistusi oli, pidid kohtunikud kohe kontrollima nende põhjendatust ning langetama lõpliku otsuse. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmaslt pikematel, siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha, eriti tähtsaks peeti staadionijooksu, mille võitja nime järgi hakati nimetama
annaabi.ee 
