26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhitavaid rahvuslasi. Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel
Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud Zeusi pojapoja Pelopsi mälestusele, kes võitis oma tulevast äia Oinomaost kaarikusõidus (vt. nr. 21) Auhind oliiviokstest pärg oli väga ihaldatud. Tegu oli puht meesteüritusega, kus naisi isegi pealtvaatajaiks ei lubatud. Z-le olid pühendet ka Nemea mängud, alates VI saj. igal olümpiaadi 2. ja 4. a. toimunud sportmängud. Zeusi ja Hera auks peeti kevaditi mõlema jumala templeis teatavaid viljakusriitusi. Hera kultus pärineb juba minoilisest perioodist (seostub ähmaselt lehmakultusega vanimast, totemistlikust kihistusest). Alates VI saj-st peeti iga olümpiaadi 2. ja 4. aastal Isthmosel (Korintose maakitsus) Poseidoni auks Isthmose mängud
annaabi.ee 
