oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid kuulipildujat ise järele veeretama. Saadi kätte mitmed hiinlased(viidi
Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa. Toimusid mitmed lahingud kuulipildujatega. Miljan suri, sest ta komistas jää peal ja sai kuulipildujaga pihta. Eestlaste kuulipilduja läks taas rikki. Suri ka nende hobune(ruun) ja nende pidid kuulipildujat ise järele veeretama. Saadi kätte mitmed hiinlased(viidi
Rahvas puudus usk edusse. Alahinnati ennast ja ülehinnati vastast., oli sõjatüdimus. Paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, paljud ei ilmunud teenistuskohta, paljud jooksid väeosades laiali, tihti põgeneti. Peagi muutus meeleolu ja algas vabatahtlike üksuste loomine, eriti suur roll oli ülikooliõpilastel. Positiivselt mõjutas meeleolu ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. 1919 aasta esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealtund seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealtung, mille põhijõuks olid soomus rongid, mis vabastasid Tartu, Narva. 1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt. Punaarmee põgenes ja Läti Nõukogude Vabariik hävines
annaabi.ee 
