Kuna enamik suuri metsikuid taimetoidulisi loomi on Euroopas välja surnud, peab rohumaadega seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tagama inimene oma põllumajandusliku tegevusega. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust.Põllumajandusest kõrvale jäänud rohumaid on püütud ka metsastada. (Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?) Pärandkooslustega tegelevad: Teave pärandkooslustest on koondatud põhiliselt kahte kohta: pärandkoosluste kaitse ühingu
maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Esimese olulisema hoobi pärandkooslustele andis Teine maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine ning hulk niidualasid võsastus. Sõjast saatuslikumaks osutus aga talude kollektiviseerimine. Ühismajapidamistes vajati rohkesti heina võimalikult vähese tööga, eravalduses lubati aga pidada vaid üksikuid koduloomi. 1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi. Tehti ka niitude pealtparandust: saaki suurendati väetiste abil ning kultuurkõrreliste seemneid juurde külvates. Nõnda muudeti tugevasti algset taimkatet ja kahandati liigilist mitmekesisust. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini (rohkem kui pool põllumajandusmaast ja umbes 40 protsenti Eesti pindalast). Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega?
annaabi.ee 
