Nõukodude korrale ja ilmuda Täitevkomiteesse. · Marta ei vali vahendeid inimestele haiget tegemiseks, ta lausa naudib seda. Ühel päeval paljalt päevitades tuleb Marta juurde iharal pilgul Reku. Marta käsib Rekul metsavendade punkrisse granaat visata, alles siis saavat koerapoiss ta endale. · Marta hoiatab isa võimukandjate eest ning käsib vanamehel ettevaatlik olla. Naise toast leitakse pealtkuulajate mikrofon. 14.Peatükk · Reku ei suuda metsavendade punkrisse granaati visata, sest näeb Andrese vaimu, kes teda keelab. · Ilme on leppinud oma saatusega, ta vaatleb lapselikult loodust ning lilli. · Reku saab surma iseenda granaadi läbi, koerapoisi matused, kaaslasi valdab hämming. 15.Peatükk · Punaarmee käib Hiiel, Hildat üritatakse vangistada. Vägistajaks osutub miilits Rause ning tüdruku käsi hoiab Roosi August. Taavi lubab Rause ning Augusti tappa, kuid ei
puistas ja kits oma jalaga laialipuistatud tähtedest fataalse sõna «Phoebus» kokku seadis. Nõidused, mille ohvriks kapten oli langenud, näisid vastuvaidlematult tõestatud olevat ja mustlastüdruk, see endine veetlev tantsijanna, kes nii palju kordi oli möödaminejaid oma graatsiaga võlunud, muutus nüüd kõigi silmis nõiaks. Ise ta ei andnud enesest ühtki elumärki. Ei Djali graatsilised liigutused, kohtunike ähvardused ega pealtkuulajate varjatud sajatused ulatunud enam temani. Et teda virgutada, pidi üks seersant teda hoolimatult raputama, mille peale eesistuja kõrgendatud häälega ütles: «Tüdruk, teie olete mustlaste tõust, kes end nõiatööle on pühendanud. Nõiutud kitse kaasabil, kes ka protsessiga on seotud, olete teie ööl vastu 29-ndat märtsikuu päeva, ühendusse astudes põrgu võimudega, oma võlu ja osavuse abil pussiga surnuks pistnud ja
kaitsealust surma saata, ilma et oleks katsetki teinud teda päästa? 141 Mitu inimest tunnistas Potteri süüdlaslikku käitumist, kui ta mõrvakohale toodi. Nad lahkusid tunnistajate pingist, ilma et kaitsja oleks neid ristküsitlenud. Usaldustäratavad tunnistajad tõid üksikasjaliselt esile kõik kaebealusele kahjulikud asjaolud tol hommikul surnuaial, mida kõik kohalviibijad nii hästi mäletasid, kuid Potteri advokaat ei esitanud ühelegi tunnistajale ristküsirnusi. Pealtkuulajate hämmeldus ja rahulolematus väljendusid nurisevas pominas, mis kutsus välja noomituse kohtunikulauast. Nüüd ütles süüdistaja: «Kodanike vande all antud tunnistuste põhjal, kelle lihtsad sõnad on kõigiti usaldusväärsed, oleme igasuguse kahtluseta kindlaks teinud, et selle hirmsa mõrva on korda saatnud õnnetu vang süüpingis. Loeme asjaarutamise lõpetatuks.» Vaese Potteri rinnast tõusis oie; ta kattis näo kätega ja õõtsutas end tasakesi edasi-tagasi, kuna