Uuring Sonda alal ei ole olnud piisav vähe puurauke ja pole säilinud proovmaterjalid tegu võib olla bluffiga Kompromissid Fosforiidi väärtus tulu riigile. Asjaolud maailmaturul võivad ootamatult muutuda ja potentsiaali olemasolu siinses maapõues võib edaspidi kasulikuks osutuda. Fosforiblanss põldudel hetkel negatiivne 2010 aastal importis Eesti väetisi kokku 55 miljoni EUR väärtuses. Uued töökohad Kaevandatud alade korrastamine Mõju maakattele Pealmaakaevandamisel tekitatakse uus maakate. Kamberkaevandamise alal maakate ei muutu. Mõju põhjaveele Sonda alal, Kunda jõe all ,sügavasse aluspõhja lõikunud vettpidavate setetega täitunud ürgorg. Oluliselt väiksem mõju. Kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat (müra, tolm, maavaru optimaalne kasutamine, kambrite täitmine. Kvaliteedi tõstmine rikastamise arendamine Ennekõike tuleb aga tõestada, et kaevandamise keskkonnamõju ei ületa talutavaid piire. Aitäh kuulamast!
Kivi paksus väheneb pidevalt lõuna suunas 2.1 meetrini ja lääne suunas 1,6 meetrini. Mida saame toota 1 tonnist põlevkivist ? 1 tonnist põlevkivist saab toota 850kWh elektrit,125kg põlevkiviõli ja 35Nm³ uttegaasi. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid
Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3] Paljandustööd
annaabi.ee 
