1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda
Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega. 4 Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Korrastamine on: allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel
kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on ebatavaliselt suur. Ammendatud karjääriväljade maa taastamisega, peamiselt metsastamisega tehti algust juba kolmekümnendatel aastatel. Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest
See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. Korrastamine on · allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, · maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse
kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Korrastamine on · allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, · maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Põlevkivitoodangu tänase aastamahu juures jääb karjäärides aastas mäetööde alla 160 hektari suurune maa-ala, mis vajab korrastamist ehk uue elu andmist.
Kas ee olukord muutub töö jooksul järsult? Kas töökohtade juurde viivad transporditeed on ohustatud, näiteks kivimite varisemise tõttu? Kas karjääri esi või külgsein on kõrgem kui 1,5 meetrit ja korralikult toestamata? Vesi Kas karjääris on veega seotud ohte? Kas kaevandite lähedal on pealmaakaevandamisega mitte seotud veehoidlaid? Kas vee vabapinda kontrollitakse vähemalt kord kuue kuu jooksul? Kas lähedal asuvast jõest või tiigist võib vesi sattuda karjääri? Kas pääseteed on tähistatud? Kas kraavid on ummistunud?
Kas ee olukord muutub töö jooksul järsult? Kas töökohtade juurde viivad transporditeed on ohustatud, näiteks kivimite varisemise tõttu? Kas karjääri esi või külgsein on kõrgem kui 1,5 meetrit ja korralikult toestamata? Vesi Kas karjääris on veega seotud ohte? Kas kaevandite lähedal on pealmaakaevandamisega mitte seotud veehoidlaid? Kas vee vabapinda kontrollitakse vähemalt kord kuue kuu jooksul? Kas lähedal asuvast jõest või tiigist võib vesi sattuda karjääri? Kas pääseteed on tähistatud? Kas kraavid on ummistunud?
annaabi.ee 
