nimi, allkiri ja tutvumise kuupäev. 4.6. Dokumentide vormistamisel esinevaid olulisemaid vormivigu Pealkiri Üldreegel on, et kõigil dokumentidel peab olema pealkiri. Pealkirjata võivad olla lühikesed (kuni kümnerealised) kirjad, õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatult dokumendi põhisisu (Aluste p 36). Sagedasemad vead dokumentide pealkirjastamise osas on: pealkiri puudub. See viga esineb enamasti kirjade puhul. Viga aitaks vältida juba eespool soovitatud dokumendinäidiste koostamine. pealkiri ei ava sisu. Viga esineb nii õigusaktide kui kirjade puhul. Näited: Vastus peaministri resolutsioonile Komisjoni moodustamine Raha eraldamine Sellised pealkirjad ei võimalda dokumente pealkirja tasandil sisu järgi süstematiseerida ega ühegi infootsisüsteemi abil
aastal. Seejärel aastane paus ja 90ndatel avaldab ta igal aastal ühe, paremal juhul kaks raamatut. 2000 aastal ilmus valikkogu ,,Ööpäev", kus on kogu tema 90ndate looming. Juba tema kogude pealkirjadest on näha, et ta kasutab pealkirjana ühte sõna, mis on võrdlemisi harva esinev liitsõna või mõnel puhul moodustatud küllalt eripäraste sõnade kokku liitmisel. Seda võtet kasutab täiesti teadlikult oma kogude pealkirjastamise puhul. Pealkirjades kasutatud ka värve. Üks erand on 1992 aastal ilmunud ,,Kuu vari", aga ka see on olnud kirjastaja nõudmine. Kõigi nende luulekogude kõrval on ilmunud ka ,,Rännuraamat", mis koondab Hirve publitsistikat, mida ta avaldab Eesti erinevates ajalehtedes või on need tööd ette loetud Raadio Vaba euroopas, kus Hirv 80ndate lõpul mõnda aega töötab. Sel ajal emigreerub ta ka välismaale ja jääb pikemalt elama Euroopasse.