eesti nõukogude proosas juba nähtavad. ,,Punaste nelkide" ajaliseks tagapõhjaks on kolmekümnendate aastate lõpp ja sellele järgnenud revolutsiooniline pööre uue elu ehitamise esimeste päevadega. Oma kolmes näidendis, käsitleb Semper samuti kaasaja ja lähema mineviku eesti ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes". Semperi näidendites on teravust ja leidlikkust konfliktisituatsioonidees, kompositsioonilist täpsust, kuid inimese hingevapustuste kujutamisel lõdvendab dramaatilist pinget kohatine skeemipärasus. Semperi hilisluule meeliskujundid pärisnevad loodusest. Looduselamus on tavaliselt tõukeks üldistava, avarate tagamaadega elumõtiskluse juurde. Looduse heitlikkus riimub inimelu heitlikkusega
söakalt kirjutavad tolles lehes kodumaised ajakirjanikud ja asjatundjad. Prof. Peeter Järvelaid tuletab artiklis "Vargusest kultuuriliselt ning poliitkorrektsuseta" (EPL-ED 13.04.2016) meelde riigi (maksumaksjate) ülisuurte rahasummade vähimagi vastutuseta raiskamist, kokkuvõtteks tõdemus: "... 8 / 20 korruptsiooni puhul on kõrvalmõjuks suur kahju ühiskonna kõlblusele tervikuna." Mõnikord on tolles ajalehes pealkirjadki Eesti õigussüsteemi suhtes kriitilised: "Kui Eestis muudetakse igal aastal 2/3 seadustest, ei saa seda pidada normaalseks" (Kadri Paas, EPLED 25.11.015). Toimetuse refereerivas artiklis "Eesti seadused on aetud liiga üksikasjalikuks" (EPL-ED 13.07.2016) nenditakse: leidub aastaid, mil Riigikogu muudab ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest! Mis põhjusel: kas muutuvad Eesti olud nii kiiresti, et kolmveerand kehtivatest seadustest tuleb ühe
annaabi.ee 
