Ta jäi paljudele bojaardidele jalgu. 1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks. Nikolai I valitses aastail 1825-1855. Erinevalt oma vennast Aleksandrist ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi ühiskonnas. Ta nägi oma peamiseks eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pealispindsete ümberkorraldusi. Seetõttu oli tema valitsemisaeg enamikult jäigalt tagurlik. Ta sekkus pidevalt riigivalitsemisse ja püüdis oma kontrolli alla saada kogu riigiaparaati. Oma isikuvõimu teostamisel tugines ta eelkõige Isikule Kantseleile, mille koosseis koosnes kuuest osakonnast. Kantselei mõjukama, III osakonna ülesanne oli poliitilise järelvalve, jälitamise ja juurdluse teostamine. Et seda ülesannet täita loodi sandarmise korpus. III osakond oli keisri eriline usaldusalus
või selline mõttekäik : tuleb kuri tööstus ja võtab ära kõik, mis on sõbralik ja loomulik. eestis prooviti punkareid inkorporeerida vabadusvõitluse diskursusesse. mis oli muidugi jamps. aga mõlema terminiga liialdatakse. (võib öelda, et enamasti lähevad bändid paremaks kui neid kommertsialiseeritakse) strukturalism jutt on teatavast baasist ja pealisehitusest (analoogia, aga marx pole tähtis). pealispindsete nähtuste all varjus on teatavad struktuurid. need on kombineeritud. me saame neid struktuure vaadelda kõrvalt, justkui nad ei puutuks meisse. analüütiline, mitte väärtustav meetod. struktuur ei ava väärtust. saussure 1857...1913 ka hilisemaest strukturalistedes on emamik prantsuskeelsed saussure tekstid koguti kokku tema loengute konspektidest. diakrooniline ja sünkroonne meetod. diakrooniline uurib keelt selle ajaloolises aregus
annaabi.ee 
