munakivisillutisest või sillutiskivist. Siirdekatend – koosneb kiilutud killustikust või optimaalsest kruusaliiva segust, kiilutud killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje tehtud. Lihtkatend – juhul kui puudub mõni katendi põhikihtidest või kate on juhuslikult terakoostisega materjalidest, näiteks sideainega töödeldud pinnasest. Pinnasetee – põllu-, metsa vms pealiskihita tee. 2) Katendi projekti lähteülesanne. Esimene asi, mis tehakse on liikluse loendamine/prognoosimine ja selle koosseisu määramine/ennustamine ja seejärel sellele järgnevad sammud. Sellele eelnevalt on tehtud hulganisti bürokraatilise töid sh planeeringud, projekteerimised, koridori valikud, dokumentatsioon, hanked jne. Katendi projekti lähteülesanne peaks sisaldama järgmisi asju: a) Tee ja rajatiste nimetust, tee algus- ning lõpp-punkti
Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee;2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee;3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. (49) Teega külgneva ala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 2 teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. (50) Tegeliku massi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõiduki massi antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega. Autorongi tegeliku massi all mõistetakse kõikide kokkuhaagitud sõidukite tegelike masside
Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Riigimaanteed jagunevad põhimaanteedeks (nr. 1...10), tugimaanteedeks (nr. 11...100), kõrvalmaanteedeks (tähistatakse viiekohaliste numbritega, millest kaks esimest näitavad maakonda, järgmised maakonnasisest teed) ning rambid ja ühendusteed (neljakohalises numbrid näitavad kaks esimest maakonda ja kaks viimast vastavat teed). Põhimaanteed on: 1
annaabi.ee 
