'algajatele' ületamiseks edasiste sügavamate uuringuteni. Nagu ka teiste religioonidega, nii ka satanismi puhul oleks loomulik, et seda defineerivad satanistid, mitte isikud väljapoolt. Satanismi puhul oleks õiglane selle tähendust küsida satanistilt eneselt ja mitte minna satanismi vaenlase hoovile vastuseid nõudma. Jääb alles küsimus, miks tehakse vabatahtlik valik end satanistiks nimetada ja seega end Saatana kujuga siduda, mis pealiskaudsetes inimestes või selle kuju konkreetsetes vastalistes tekitab üksnes negatiivseid reaktsioone. Esiteks ei saa üht globaalset religiooni/filosoofiat lihtsalt niisama ümber nimetada ja satanistidel puudub absoluutselt ka vastav soov. Teiseks, Saatana kontseptsioon ei ole kristluse ainuomand, et me peaksime just selle oma seisukohtade aluseks võtma ja sellest lähtuvalt teda üdini negatiivseks pidama. Sel hetkel
Ükskõik kuidas me neid kahte mõõdet ka ei kombineeri, head tulemust ei ole võimalik saada. Äärmused laste kasvatamisel ei anna häid tulemusi, nagu õpetab ka Aristoteles oma vooruseõpetuses. Võiks küsida ka nii: kas on ühtegi eluvaldkonda, kuhu äärmused sobivad? Tuletame siinkohal meelde Jeesuse tähendamissõna külvajast ja seemnest: seeme ei tärka liiga kõvakstambitud südames - need inimesed mõtlevad ainult maistest asjadest; seeme ei tärka ka liiga pealiskaudsetes südametes, kes ei suuda keskenduda ja jooksevad üha uute virvatulede järele; seeme ei tärka ka südames, mis on liiga täis himusid, tahtmisi ja kirgi - need lämmatavad seemne. Valikuvabadus Inimene on kogu elu muutuv ja teisenev olend. Kuigi meile tundub, et pikkuse ja tugevuse lisandumisega saame juurde ka tarkust ja mõistmist, räägib Uku Masing suisa võimalikust taandarengust psühholoogilises plaanis. Ta toob näiteks mantellooma, kes vastsena on
annaabi.ee 
