Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus
· Ise nimetas seda teaduslikuks. Aga see arusaam on siiski huvitav ja mianimist väärt. Tema teooriat nimetatakse strukturalistlikuks marktsmimiks. · Tema esse (1079) ,,Ideoloogiad ja ideoloogilised riigiaparaadid". · Kolm aspekti: 1. Majanduslik 2. Poliitiline 3. Ideollgiline See on tema tõlgendus Marxi pealisehituse suhtest, mis panid Althusserit mõtlema ja arutema. Tema jaoks pealisehtius ei peegelda baasi, vaid baas/majanduslik vundament on eeltingumus, et kõik muu saaks funktsioneerida. Pealisehitusele on omane teatud autonoomsus. Pmst oli ta nõus, et tootmisviis on domineeriv aga ta ei leidnud, et see on tõene igal ajakorral. Tema järeldus on baasiehtiuse suhtes see, et majandus määrab ära, mis aspekt võib valitseda, aga nad ei avaldu.
annaabi.ee 
