· lainete löögid. Lastimise jooksul tuleb hoolt kanda selle eest, et laev mingil juhul ei kalduks, sest isegi paarikraadine kalle tekitab püsttugedele arvestatava lisakoormuse. Tekilasti kõrgus peab olema selline, et metsamaterjali mass ei ületaks teki lubatud koormust ega piiraks vaatlust. Talvel ei tohi tekilasti kõrgus ületada 1/3 laeva laiusest. Metsaveo laadliini märki omavatel ja seda kasutavatel laevadel peab tekilast täitma kaevu või kaevud pealisehituste vahel ja ulatuma äärmistele vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad
etteantud ühtekuuluvussundide vastu. ,,Luuletused 19871991": kõik siin sünnib piiridel, ühe ja sama luuletuse raames vahetuvad kogu aeg diskursused, kõnesituatsioonid, ajastud. Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla ,,ideaalset lugejat". Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil