Ühelt poolt suurendab see koormust keskkonnale. Teisalt loob suurenev mobiilsus uusi eeldusi piirkondlikuks arenguks. Mobiilsuse kasu kõrval on ka rahvastiku ruumilise paiknemise sesoone ebaühtlus oluliselt suurenenud seega varieerub nõudlus geograafiliselt eri teenuste järgi ajas märkimisväärselt. Sesoonse rände põhjustavad suuremas osas linnaliste omavalitsuse inimesed, kes lähevad suveperioodiks linnas ära maapiirkondadesse. Aktiivsem majandustegevus on endiselt koondumas pealinnaregiooni ja teistesse suurematesse keskustesse, mille kõrval jäävad muude piirkondade panused sisemajanduses kogutoodangusse liiga tagasihoidlikuks. SKT geograafiline jaotus näitab, et aktiivsem ja tootlikum majandustegevus on ettearvamatult koondunud piirkondadesse kus paiknevad suuremad linnad ja on suurem elanike kriitiline mass. Majanduskasvu ja kogutoodangu regionaalsete erinevuste suurenemine on olnud jätkuv. Ettevõtlusaktiivsus on positiivse trendina
eelduste oskuslik ja uuenduslik ärakasutamine: 3) rahvastik, töökohad, teenused tänasest enam kohanenud maakonnakeskuste ja teiste asulate ümbrusesse; 4) maapiirkonnad on muutunud elujõuliseks; 5) paranenud infrastruktuurvõrgustik ja ühistransport. Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele. Alaeesmärgid: 1) inimeste põhivajaduste parem tagamine igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiv konkurentsivõime; 3) Eesti piirkondade tugevad sidumine ülepiiri regioonidega ja muu Euroopaga. Nendeni liigutakse läbi...: 1) rahvastik ja ränne; 2) tööhõive olukord; 3) majandusareng; 4) inimressursi kvaliteet; 5)elanike heaolu; 6) koostöö ja sidusus
annaabi.ee 
