ning sündimus suureneb, kuna migrandid on peamiselt tööealised ja noored. Negatiivseks mõjuks on näiteks suurem surve töökohtadele ja suureneb tööpuudus. Linnastumine Iisraeli pealinn on Jeruusalemm. Seal elab 756 800 inimest. Kaks suurema rahvaarvuga linna on veel Tel Aviv-Jafo kus elab 392 000 ja Hefa kus 265 100 inimest. Suuremad linnad paiknevad järjest ranniku ääres, just nagu linnketina. Aga pealinn Jeruusalemm aga hoopis keset sisemaad. Iisraeli pealinnal on pikk ja rikas ajalugu. Seal asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Tööjõud Töötavaid inimesi on Iisraelis 2 957 000. 2% tööealisest elanikkonnast tegelevad põllumajandusega. Tööstuses töötab 16% tööealisest ning teenuseid pakub 82% tööealisest elanikkonnast
Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Kunstiajaloos ei ole käsitletav periood veel vanakreeka kultuur. Selle kauge aja kultuuri nimetatakse Minose e. minoiliseks kultuuriks (näiteks Knossose palee Kreeta saarel), kuid ka üldistavalt egeuse kultuuriks
Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite.
* Minu koolis omandatud armastus ajaloolise mõtlemise vastu ei jätnud mind maha kogu minu edaspidise elu jooksul. Ajaloo õppimine saab minu jaoks kaasaja sündmustest, s.t. poliitikast, arusaamisel ammendamatuks allikaks. Ma ei püstita endale ülesannet "õppida" kaasaega las see õpetab mind. Muutusin varakult poliitiliseks "revolutsionääriks" ja niisama vara sai minust revolutsionäär ka kunstis. Ülem-Austria pealinnal oli siis üldsegi mitte halb teater. Seal mängiti peaaegu kõike. 12-aastaselt nägin ma laval esimest korda stseeni "Wilhelm Tell" ist. Mõne kuu möödudes tutvusin oma elu esimese ooperiga "Loengrin". Olin äärmuseni haaratud. Minu nooruslik entusiasm ei tundnud piire. Nende teoste juurde tõmbab mind kogu elu ja ma tunnetan ka praegu veel õnne sellest, et provintsliku lavastuse tagasihoidlikkus andis mulle võimaluse hilisematel teatri-külastustel leida
annaabi.ee 
