Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise üldise arengu taustal olid keskajal erandlikuks sellised linnad nagu Kyoto ja Kamakura, millest kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber: Postijaamade ümber kerkisid linnad koos keskajal asulaid ja linnu omavahel ühendanud teedevõrgu kujunemisega. Postijaamad kujutasid endast vahel väikesi asulaid, mis pakkusid ränduritele ulualust ja kus oli võimalik toidumoona varuda. Postijaamad tekkisid ka tähtsamates linnades tavaliselt paikadesse, mille läheduses asus turuplats või siis kahe ja enama tee ristumispaikadesse. Postijaamadega asulaid haldas valitsus. Võimustruktuurid
Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitnud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Eestis sai linnaõiguse ordumeistrilt. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistati linnade senjöörideks kuningad, et vabaneda feodaalide võimu alt. Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks
annaabi.ee 
