Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
annaabi.ee 
