Vastavalt sellele, kuidas organism aja jooksul areneb ja kasvab omandab laps pidevalt uusi liikumisoskusi. Ka magades on organism aktiivne. Huvi ümbritseva maailma vastu suureneb pidevalt , laps muutub sotsiaalsemaks ja omandab uusi oskusi, tema areng kiireneb. Kui teha beebidele IQ test, oleks liikuvate laste testi tulemused oluliselt paremad vähemaktiivsete omast. Oluline on lapsele temaga suhtlemine, suhtlemisel õpib laps kuulama, rääkima hõlmates sealjuures silmade ja pealiigutusi ning kehakeelt, mis osutub hiljem vajalikuks sotsiaalses elus. Liikumist sisaldab ka hingamine, söömine joomine ja eritiste väljutamine. Laps peab päevas liikuma vähemalt tund aega, mida rohkem, seda parem.Liikumine peab olema mitmekülgne. Mida väiksem on laps seda rohkem vajab ta aktiivset tegevust. Lapsena omandatakse liikumisvilumused (kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine jms), liikumine on olulisim õppevahend. Liikumiseta jäävad lapsel mitmed oskused omandamata
8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine 8.3. Valu kogemine KASUTATUD KIRJANDUS 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING Liikumisvõime on eluslooduse omadus ning oma keha vaba liigutamine on vajalik ja väga hinnatud inimtegevus. Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist, nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise, töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad. 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga
annaabi.ee 
