Mais 1915 saavutasid saksa väed edu Gorlice´s ja murdsid läbi vene armeest ning jõudsid septembris Riia- Daugavpilsk- Pinsk- Tsernovtsõ joonele ja olid jõudmas Eesti aladele. Sügisel 1915 mindi ka Idarindel üle kaevikusõjale. Sõjasündmused 1916 Verdun´i lahing- pea terve aasta jooksul püüdsid saksalased vallutada Verdun´i, kaotades miljon meest, kuid edu ei saavutanud. Somme´i jõe lahing- juulist novembrini olid Suurbritannia ja Prantsuse väed pealetungioperatsioonil, kasutasid 1915 aastal loodud pommilennukeid ja 15. septembril Arras´ juures esmakordselt tanke. Tulemused: otsustavat edu ei saavutanud kumbki pool ja hukkus ca. 1,5miljonit meest. Idarinne- Venemaal 1914 suure patriootilise vaimustuse tõttu nimetati Sank- Peterburg ümber Petrogradiks. Mogiljovis oli kindralstaap, mida juhtis Vene tsaar Nikolai II. Aprillist juunini toimusid Mogiljovis läbirääkimised ja nõupidamine kõrgemate sõjaväelastega,
1944. aasta 1. aprilli seisuga oli mobiliseeritud ja üksustesse määratud 674 ohvitseri, 3081 allohvitseri ja 34 428 sõdurit. Kuid need arvud ei sisalda 1926. ja 1927. aastakäigu poisse ja mehi, kes algul said ajapikendust ja hiljem teenistusse kutsuti. Viimased eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1945. aasta alguses Saksamaal. Mälestuste järgi kukkus see mobilisatsioon küll täielikult läbi. 1944. aasta Punaarmee jaanuaripealetung. Jaanuaris lõi Punaarmee Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonil Leningradi blokaadirõnga läbimurdmisel Saksa 18. armee Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioonil tagasi ja rinne jõudis Narva jõeni. Üldmobilisatsioon. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja Jüri Uluotsa üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati 20. eesti diviisi. Paljud eestlased
annaabi.ee 
