araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn donjon. See oli võitluse ajal viimne vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal kohal. Donjon oli mitmekorruseline ja varasemal ajal ka eluruumiks. Hiljem kujunes suuremates linnustes lisaks varem seal asetsenud kõrvalehitistele eluruume sisaldav palas.
kallale ja tappis kõik rüütlisugu mehed ilma armuta ara, kes tema kätte langesid. Tema nõu oli mõisnikkude sugu Eestimaalt hoopis ära kaotada ja oma rahvaga Moskva tsaari kaitse all vabalt elada. See kauge sihiga ettevõte lõppes niisama õnnetul viisil, nagu kõik endised sellesarnased katsed. Talupojad piirasid Koluvere lossi ümber, kuhu palju mõisnikke nende eest oli põgenenud. Loss oli väga kindel ja tema kaitsjad panid pealetungijatele meeleheitlikult vastu, sest nad teadsid, et neil vihaste talupoegade poolt armu loota ei olnud. Neile tuli ootamatul viisil abi. Kui talupojad parajasti tormi jooksmas olid, tungis rüütel Kaspar von Mönnikhusen suure mõisameeste salgaga selja tagant nende kallale. Talupojad sattusid kahe tule vahele ja leidsid peaaegu kõik surma. Oru Juhan sai raskesti haavata ja sattus vangi. Teda piinati hirmsal viisil ja poodi siis võllasse. Sellega oli talurahva mäss lõpetatud.
annaabi.ee 
