Need algasid 1941. a. suvel metsavendade ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD) rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste" (juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat.
kujundamine moodavad üht tüüpi seksuaalse väljenduse mugavamaks teist tüüpi seksuaalsusest. 7.6. Mis vahe on bi- ja heteroseksuaalsusel? Biseksuaalsed inimesed on paralleelselt kütkestatud mõlema soo esindajaist ja neil on nendega intiimsuhe. Heteroseksuaalsed inimesed on kütkestatud vaid vastassoolistest. 7.7. Mida näitavad naistevastase seksuaalse vägivalla sotsioloogilised uuringud? Sotsioloogid vaatavad vägivallale, kui võimu väljendusele - ühe inimese tahte pealesurumisele teise inimese tegudele. Seksuaalvägivald on õpitud käitumine, mitte loomulike tungide rahuldamine. Uuringud näitavad, et vägistajate peamine motiiv on naiste vihkamine ning oma ülimuslikkuse maksma panemine. Paljud seksuaalvägivalda kogenud naised on seda kohenud noorena. Suur probleem on ülikoolilinnakutes vägistamine. Avalikkuse sümpaatia ja kaastunne on palju väiksem, kui tegemist on kahetähenduslike situatsioonidega, kus vägistatud võisid anda valesid signaale vägistajatele.