fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Kujutlus erineb hallutsinatsioonist, kujutledes inimene teadvustab endale seda, hallutsiniatsioon on pealesunnituma iseloomuga Kujutlus toimub tänu paremale ajaupoolkerale. Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega) Mõtlemine objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel Mõtemine on tunnetuste kõrgeim aste (tänu mõtlemisele erineme loomariigist) Mõtlemise oluliseks aluseks ja eelduseks on kõnevõime
MÄLU ON EKSPLITSIITNE – inimene saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. 2.4INTELLEKTUAALSED TUNNETUSPROTSESSID: MÕTLEMINE JA KUJUTLUS KUJUTLUS on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundile. Kujutlust saab inimene ise muuta ja vahetada, hallutsinatsioon aga on pealesunnituma iseloomuga. Kujutlusvõime ebatavaliselt väljaarenenud näiteks on EIDETISM. Selle võimega inimestel tekivad eideetilised kujundid, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste
annaabi.ee 
