võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei mõtle sellele, kui palju nende käitumine tegelikult mõjutab ohvri enesekindlust, usku endasse ja teistesse. Paljudel kaob isu koolis või väljas käia, sest nüüdsest tundub kodu ainus turvaline ja rahulik koht, kus keegi ei naera ega solva. Kõige hullema juhul kaob isu elada, sest ohvril võib tekkida tunne, et ta on selles olukorras üksi, keegi ei saa teda aidata ja pealekaebamisest ei ole abi. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse võimalikult ebameeldivaks ja neid halvustatakse pidevalt. Üritatakse testida uue õpilase närvikava ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge või ei suuda, siis ongi uus ohver jälle täiega olemas. Kurb tõsiasi asja juures on see, et tihti kuid mitte alati, ei märka või ei taha märgata olukorda õpetajad, sest ei pea seda just
ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) 4. ··· Alles 2009. aastal astusid eestlased õigusliku sammukese kollaboratsiooni väärteoks tunnustamise poole. Nimelt hakkas 15. novembril kehtima Karistusseadustiku §234' Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise kohta, mis ütleb: "Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või
panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/holokaust_vastupanuliik umine.html Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid
Linnadest tulnud toitlussalgad ei tundnud maal valitsevaid kohalikke olusid. Toitlussalklased hakkasid toetuma kehvtalurahvale, et saada nõuandeid, kust leida toitu jne. Külades hakati rajama org-e kombed- kehvikute komiteed. Neist kogunes tõeline öördajate armee, kes teatas, kui palju ühel või teisel talul võiks mingeid toiduaineid või varasid olla, kuhu varad on peidetud, kuhu loomad aetud, kuhu teraviljavarud maasse kaevatud jne. Kombed oli pealekaebamisest eluliselt huvitatud, toitlussalklased andsid osa röövitud varadest neile üle. Kehvikute komiteede loomine lõhestas Vm talurahvast. Seda peetud üheks Vene kodusõja puhkemise üheks olulisimaks põhjuseks üldse. Mõnda aega suutsid toitlussalklased edukalt tegutseda, juunis-juulis 1918 hakkasid talumehed relvastuma ja alustasid relvavõitlust toitlussalkade vastu. Juulis-augustis Vm keskrajoonides loeti rohkem kui 100 talurahvaülestõusu. Maha
annaabi.ee 
