otsest seost Jüriõõ ülestõusuga, lihtsalt Taanil oli sisepoliitilised raskused ja raha puudus. Nad olid kaalunud Põhja-Eesti valduste loobumistjuba pikka aega ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai VanaLiivimaa võimsamaks maahärraks. Põhjus miks eestlased kaotasid : 1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua 2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad 3) Sakslastel oli parem relvastus Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks tehtud mälestusmärk. See mälestusmärk on 12 meetrise läbimõõduga ning asub künka peal. Seal on rauast tehtud neljameetrine mõõk, mis on poolenisti kõnkast väljas. See näitab seda, et sellel ajal jäi pooleli. Maase torgatud määk aga on austusavaldus neile inimestele, kes Eesti vabaduse eest võitlesid. Künkast allpool on suur kivi, millel on kraveeritud Jüriöö ülestõuse alguse aastaarv. See mälestusmärk loodi aastal 1996
30. jaanuaril 1649. Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ning Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, 2 km kaugusel Waterloo linnast. Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, ent tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse. ,,Filosoofilised kirjad"- 1734 aastal avaldatud Voultaire`i esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö, mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele. ,,Seaduste vaimust"- entsüklopeediline teos, mis oli Montesquieu elutöö, ilmus aastal 1748 ja ta kirjutas seda 17 aastat. Seal peegeldas ta oma ideid sellest, kuidas valitsus kõige efektiivsemalt töötaks. See oli vastuoluline teos, kuid sellele
· Sõjaliselt endiselt Põhja-regiooni võimsaim riik Sõjategevus kuni 1702: · Sõda alustas Poola · Saksi väed ründasid Riiat, asusid linna piirama · Taani rünnak Saksamaal asunud Rootsi alade vastu · Langes I sõjast välja · I Narva lahing 19-20.11.1700 · Algas juba oktoobris linna pikaajalise pommitamisega · eremetjevi polgu rüüsteretked Ida-Virumaale · Löödi Karl XII vägede poolt põgenema · Pealahingu algul 15000 vs 30000-35000 · Lõppes rootslaste hiilgava võiduga · Sõjategevus kandus mõneks ajaks väljapoole · Kuningaväed lahkusid, siia jäi von Schlippenbachi väliüksus · Tõi kaasa Vene armee täieliku moderneerimise · Erastvere lahing 1701 september · I rootslaste kaotus · Initsiatiivi kandumine venelastele · Järgnes kaotus Hummuli lahingus 1702 juuli Sõjategevus kuni 1710: · Linnade järk-järguline langemine · 1704 II Narva lahing
annaabi.ee 
