ehitustegevus kirikuhoonete püstitamisel Itaalias endiselt elav. Uusi taotlusi kajastas kõige paremini tsentraalehitise tüüp, mille ühepikkuste ristiharude lõikumiskohta kroonib poolkerakujuline kuppel. Säärane lahendus võimaldas maksimaalselt saavutada terviklikku ruumimõju. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas, õieti selle kiriku kuppel. Arhitekt Donato Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone nurgakivi pandi 1506. aastal. Bramante suutis projekti ainult osaliselt ellu viia. Pärast tema surma ehitustöö ajutiselt katkes ning jätkus alles 1547. aastal Michelangelo juhatusel. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi välja ehitama. Kupli kõrgus on üle 100 meetri, läbimõõt 42 meetrit. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku
märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1
annaabi.ee 
