vähiasurkonnale suhteliselt stabiilse taastootmisvõimaluse. Mustoja jõe vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi ja mingi tegevuse all. Mõõduliste vähkide osakaal püügis on kõigest 9% ja vahemikus ainult 10-11 cm. Puuduvate ja taastuvate sõrgadega vähke oli üle 11%. Lapihaigete isendite osakaal ulatub stabiilselt üle 30%. 2003. a.kokkuvõte Kokku teostati seiret 2003. aastal 10 erinevas seirepunktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Kurtna Suurjärves, Luguse jões, Mustoja jões, Põltsamaa jões, Tänavjärves, Väinjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkondade seisundi suhteline stabiilsus registreeriti 6 punktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Mustoja jões, Tänavjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkonna arvukus oli oluliselt langenud Kurtna Suurjärves, Luguse jões ja Põltsamaa jões. Vähki ei saadud Väinjärve seirealalt. Vähiasurkondade episootilise seisundi
võib korraga surra suur hulk metsa. Kobrastele pannakse ka süüks seda, et jõeforellid ei pääse suurematest tammedest üles oma tavapärastele koelmutele (Kuresoo, 2005). Kobras võib muuta oma tegevusega jõeelustiku vähkide jaoks elamiskõlbmatuks, mis võib mõne aastaga hakata konkreetses veekogus vähi arvukust mõjutama. Kobras võib kahjustada kokku umbes kümmet protsenti Saaremaa vähi asurkonnast. Seni on Eesti suurim näriline end siin sisse seadnud Kuke ojas ja Laugi peakraavis. Kuigi Saaremaal on kobraste arv Mandri-Eestiga võrreldes pea olematu (umbes 30 isendit), võib nende arvukus väga kiiresti suureneda. Inimese poolt maaparanduse käigus rajatud kraavide rohkus Saaremaal võimaldab kobrastel siin elada 45 korda suuremal territooriumil, kui see oleks võimalik looduslikult. Seetõttu peab ta vajalikuks likvideerida kobras kõigist Saaremaa veekogudest, jättes tulevikus paar pesakonda maakonna loodushuviliste tarvis mõnesse suhteliselt
annaabi.ee 
