Tugeva demokraatiatraditsiooniga USA-s kasutati kriisist väljumiseks majanduse riiklikku reguleerimist Keynesi majandusteooria alusel vastandina 1920. aastatel valitsenud liberaalsele turumajandusele. 1 Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. 1944. aastal loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Nende institutsioonide ülesanne oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine - kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Arenenud tööstusriikides
maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad
annaabi.ee 
