miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher. Aastatel 19531994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime, seepärast hüütakse seda vahel ka "Muhhina kooliks".[1][2] 1994. aastal võeti õppeasutuselt Muhhina nimi ning 27. detsembril 2006 anti sellele tagasi Stieglitzi nimi.[3][4] Tänapäeval on akadeemias 1500 üliõpilast ja 220 õppejõudu. Selles on kolm
3. . , . 55. Elektrijaama korstnate konstruktsioonid. 120 m, 60÷80 m, 320 m . . . 56. Tuha- ja slakiärastus. Tuha ja slaki hüdrotransport. , , , , . . / . . . : a) ; b) . 57. Pneumotuhaärastus. Tuha transport vaakum ja ülerõhu all olevate süsteemidega. , , , / . . , . 58. Elektrijaama plaan. Soojuselektrijaama peakorpus. , . . . / . , . . , , . , , . : 1. 6 (, 60÷65° 75° ). , , , 25 . 2. , , ,
põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn. kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga. Varakristlikest ehitistest oli tähtsaim Püha Peetri basiilika Roomas (5.saj.; lammutatud 16.saj., tuntud ainult rekonstruktsiooni põhjal). Selle viielöövilise transepti, aatriumõue ja narteksiga sakraalhoone mõjus tänu hästi läbimõeldud mahtudele (aatriumõu, narteks ja basiilika peakorpus olid ühelaiused) kompaktselt ja terviklikult. Siseruumis oli sariklaega kaetud hästi valgustatud kesklööv külglöövidest tunduvalt avaram, altariosa eraldas muust ruumist peale triumfikaare ka madal altarivõre. Samu põhimõtteid rakendati ka teiste varakristlike kirikute interjööris, kust läbi valgmiku ja apsiidiseinas olevate akende tõstis eriti hästi esile kirikute rikkalikku mosaiikkaunistust. (Santa Maria Maggiore Roomas 432.-440