Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke
Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomsjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid- Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, ühtekokku ligi 900, kelle hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Jannsen, kes enamjaolt pani kokku laulupeo kava, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule, mistõttu