Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima mitte kuningas ja tema õukond, vaid mõni moesolev intiimne aristokraatlik salong. Nendes salongides kogunesid oma aja kuulsused: muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud. 2.1 Soengud Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid.
(Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma
· Põhiliseks jumalateenistuse osaks oli jutlus, lisaks laulis koor koos kogudusega lauldi luteri koraali · 1535 a. alamsaksa eestikeelne katekismus · 1583 a. loodi jesuiitide gümnaasium, mis oli ladinakeelne · Jesuiidid etendasid müsteeriume, mis oli esimene kokkupuude teatritegemisega · 1529 a. esimene dokumenteeritud teatrietendus · Tõlkide seminar õpetati eesti ja läti keelt, kuna Liivimaa peakeskuseks oli Riia Muusikaelu 17. sajandil · Jätkus eestikeelse hariduse ja trükisõna arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel · Loodi jesuiidikolleegium, mis oli esimene kõrgeim kool ja kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast · Academia Gustaviana protestantlik ülikool (1632) eesotsas Skythe, kes oli rootsi kuninga isiklik õpetaja · 1631 a. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas · 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a
annaabi.ee 
