Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelude elamine. Peakangelasel on see viinud söömishäireteni, sest söömine on kontrollitav ja turvaline. Ohjeldamatud hood on planeeritud ja tasakaalustatud nälgimise ja ettevalmistuste, varumisperioodidega. Samas on see jälle üks topeltelude viise, sest sellest rääkida ei saa. Näpud aetakse kurku ikkagi tualeti meeldivas üksilduses ja ülikoguste neelamine on samuti kõige meeldivam üksi. Mulle meeldib tema stiil, kolme naise lugu eri tasanditel on seotud üheks tervikuks: pildike tänapäevast, pildike 1970
samuti naisterahvaga, kuid enamik tekke- ja seletusmuistendeid linnust lähtub mingist ülekohtuaktist: ,,Mees võtab naise, kes ei kõnele, tahab teda vihahoos tappa ja lööb tal kirvega seelikusaba lõhki. Naine lendab pääsukesena minema"; ,,Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke"; ,,Nõid muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele" (Mäger 1994: 19-26). Ülekohtuaktide traagilisusele vaatamata, kõikides lugudes on peategelasel kaks eluperioodi: alguses on peakangelasel inimkuju ehk maine kuju, hiljem aga pääsukese oma ehk taevane kuju. Kehakujud on küll erinevad, kuid hing jääb samaks. Teiste sõnadega pääsuke sümboliseeris ka eesti folklooris uue elu algust ja pääseteed. Luike seostati eesti folklooris tema valgele ja graatsilisele välimusele vaatamata surmaga. Usuti, et luik laulvat enne surma ning sureb varsti see, kes laulu kuuleb. Regilauludes on luik tihtipeale neiu sünonüüm46