Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peakanali" - 3 õppematerjali

Voolamist reguleerivad ventiilid
10
pdf

Voolamist reguleerivad ventiilid

klapp 5 juhtides vedeliku takistusest kiirendada. mööda. Osa vedelikust voolab ka läbi Selel 9.9 on toodud pidurdus- takistiavade puhastades neid. ventiilventiil, mille peakanal 2, kõrvalkanal 7 ja mittetagasivooluklapp 6 on normaalselt avatud. Peakanali kolb 2 surutakse vedru 3 abil hülsis 1 vasakule lähteasendisse. sõltuvalt tüübist on vedelikuvool avast A avasse B kas avatud (sele 9.10) või suletud. Silinder, mille liikumiskiirust soovitakse Sele 9

Kategooriata → Hüdroõpetus
16 allalaadimist
Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt
10
docx

Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

selle väljakaevatud varemetevälja kohal Uri templitorn, ehk tsikuraat - Iraagi esimese astme valitsus lasi selle taastada. Urist leitud varemed tõendavad, et see on oma ajal olnud tõeline suurlinn, kus oli kuus vägevat lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka tsikuraat, ehk kuntslik mägi, mille kolm treppi moodustasid tee taevasse. Uri linnas oli ka kaks sadamat – 1. Eufrati jõue ääres ja 2. peakanali ääres. Väljaspool müüri, ehk väljaspool kesklinna siis oli umbes 60-100ha suurune Suur Ur, mis oli ka teistest eraldatud tänavate ja kanalitega. Seal võis kokku elada kuni 250 000 inimest ja tänavavõrk oli tihe ja süsteemitu. Elurajoonide tänavad olid kitsad, kõverad ja korda tegemata. Tänavanurgad olid ümardatud, et koormaid kandvad eeslid end ei vigastaks. Uris olid lausa kahekorrulisi maju, mis olid heleda lubjavärviga värvitud ja alumine osa oli laotud põletatud tellistest

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
12 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

vaadatuna keerulisemaks. Mõisahoonete ette rajatavast rondeelist ma juba rääkisin. Sinna murule paigutati ilustuseks ka pügatud põõsaid. Haljastus jätkus maja taga regulaarses stiilis pargina, kus sümmeetriat rõhutati kalatiikide, sirgete alleede ja mustriliste lilleparteritega. Puiesteed paigutati näiteks kiirtena ja poolkaartena (Roosna-Alliku), kiirtena suunduvad teed olid kasutusel ka prantsuse parkides (nn hanejalakujund), kuigi suuremas mastaabis. Hea näide peakanali kasutamisest on Norra mõisapargis (sümmeetriline tiikide-kanalite süsteem). Suurejooneliste Prantsuse lossiparkidega oleks Eesti mõisaparke küll kohatu võrrelda, aga huvitav on jälgida, mismoodi sealne vorm meile üle kandus. Filosoofia võib-olla ka, aga tunduvalt tagasihoidlikumal moel. Mõisnikud olid ainsad, kes oskasid lugu pidada luksuslikkusest ja suurejoonelisusest, aga väikeste mastaapide juurde oli seda raske sobitada. Palmse mõisapargi 1753

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun