arvutid saavad enam vähem võrdsetel alustel suhelda. z Juhtarvuti puudub, kuid on üks arvuti, mis väljastab loa. Lubamarkeriga siinvõrk 2 z Kui luba läheb kaduma või aegub, siis see arvuti väljastab uue loa. z Sellises võrgus saavad kõik arvutid edastada andmeid ühepikkuste ajaühikute kaupa. Siinvõrgu eelised ja miinused z Siinvõrgus uus arvuteid lihtne lisada. z Vajab tunduvalt vähem kaablit kui tähtvõrk ja muud lahendused. z Peakaabli purunemine rikub kogu võrgu töö. z Vajalikud terminaatorid kahel pool otsas. Siinvõrgu eelised ja miinused 2 z Võrgus tekkinud probleemist raske aru saada, sest töötamast lakkab ju kogu võrk. z Võrgu vigast kohta raske leida. z Ei sobi üksiku eraldiseisva võrguna. Võrgu töö käib läbi ühe siini. Siinvõrgu ehitus z Siinvõrgu loomiseks kasutatakse tavaliselt koaksiaalkaablit. z Ethernet ja LocalTalk võrgud kasutavad siinvõrgu topoloogiat
Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest: o Trafo- ülesanne on alandada võrgupinge ohutu väärtuseni (alla 42V) ning toimida võimsusregulaatori ja juhtimisseadmenda. o Peakaabel- selle abil juhitakse vool soojendatava objektini. o Ühenduskaabel- selle abil ühendatakse soojendus juhtmed peakaabliga.
Sarruse ümber on betoon palju soojem kui sellest kaugemal, sellega võib kaasneda oht, et betoon praguneb sarruse ümber, kuna seal võidakse tõsta temperatuuri liiga kiiresti ja ise selle juures märkamata, et midagi on valesti. · Juhtmetega elektersoojendus koosneb trafost, peakaablist, ühenduskaablist ja soojendusjuhtmetest. Selle meetodi peamine idee on trafo abil muundatud kaitseväikepingega voolu juhtimine peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoontarindis olevatesse soojendusjuhtmetesse, mis kujutavad endast plastkattega 2 mm terastraati, mis hakkavad selle tulemusena soojenema ning kannavad selle soojuse betooni üle [4]. Positiivne aspekt selle meetodi juures on see, et soojendusjuhtmetest annab ise kontuure moodustada, tänu oma headele painduvusomadustele. Seega on see meetod kasutatav igasuguste erinevate betoonkonstruktsioonide puhul ja kui
betoonist. Silladekk (deck), mis moodustub sillataladest ning millel toimub liiklus. Peakaablid (main cables), mis ulatuvad ühest ankrust üle tugipostide teise ankrusse. Tornidel läbivad nad kaablisadulaid (cable saddle). Peakaablid on ühendatud silladekiga riputidega (suspender cables). Riputid (suspender cables) on tavaliselt rippkaablid, kuid kasutatakse ka jäiku vardaid, mis kinnitavad silladeki peakaabli külge. Nende peaülesandeks on kanda suur osa silla koormusest (Silla ehitamine 2009; WSDOT 2005). Joonis 1. Rippsilla peamised osad (WSDOT 2005). Tabel 1. Rippsilla eelised ja puudused (Silla ehitamine 2009; Matve 1978). Rippsilla eelised Rippsilla puudused Võimalik ehitada suhteliselt pikana Puudub jäikus, mistõttu võib see muutuda võrreldes teiste tüüpidega
annaabi.ee 
