On veel asteroidid, meteoorid, komeedid kõik meie Päikesesüsteemis. Heidamegi tähelepanelikuma pilgu hiidplaneetide ajaloole, ehitusele , kaaslastele ja atmosfäärile, samuti päikesesüsteemi väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter. Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe. Pole küll veel tõestatud, aga kahtlustatakse, et planeedi keskel asub kivine südamik, mille temperatuur hinnanguliselt võib olla 35 000 kraadi. Jupiter pöörleb
Mõned kindlused olid nii täpselt ehitatud, et kivid seintel ei vajanud mörti praeguse päevanigi. Nad ehitasid kõige keerukuma teede süsteemi, mis koosnes üle 14 000 teest. Kuna maastik oli mägine, parandasid Inkad terrassi süsteemi, mis oli juba neist ennem kasutusel. Nad ehitasid ka keeruka kanalite süsteemi, et tuua vett terrassidele. Inkade religioon ja keel käis käsikäes. Keel arendadi loodusest. Nad uskusid, et kõik teised jumalad tulid peajumalalt: Päikesejumal Wiraqochalt. Nad olid väga usklik rahvas ja nad uskusid taaskehastumisse. Nad jätsid juuste ja küünte tükke juhuks, kui vaimudel neid vaja läks. Inkad kasutasid võlureid, et need pahasid vaime eemal hoiaksid. Nad ohverdasid loomi ja ainult suurel vajadusel ohverdasid inimesi. Nende templeid ja muid ehitisi kattis kuld, hõbe ja vääriskivid. Inkade tsivilisiatsiooni kõrgajal ründasid neid Hispaanlased. Nad arvasid
annaabi.ee 
