närvisüsteemi poolt. Pankreas (kõhunääre) • Enne, kui maost lahkunud toit saab imenduda, peab ta peensooles läbima töötluse pankreasenõre, sapi ja peensoolenõre abil • Pankreas toimib nii sisenõrenäärme (vabastab vereringesse insuliini ja glükagooni) kui seedeorganina (sekreteerib duodenumisse seedenõret) • Struktuurilt sarnane süljenäärmega. Koosneb aatsinustest, mis sekreteerivad ensüüme ja vedelikku juhadesse. Peajuha suubub kaksteistsõrmiksoolde. Pankreasenõre koostis Pankreas toodab päevas 1,5 L nõret Nõre on leeliseline (pH 8), sisaldab NaHCO3 Aitab neutraliseerida küümuse happelisust Sisaldab mitmesuguseid seedeensüüme: Proteolüütilised Amülolüütilised Lipolüütilised Pankrease töö reguleerimine Enamus juhade silelihasrakkudest innerveeritud uitnärvi eferentsete kiudude poolt (parasümpaatikus)
B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku
annaabi.ee 
