NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE 1.2 Ainuvõimust ja selle saavutamise teedest Ainuvõimu jagab Machiavelli pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks - täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa nagu kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvalduse külge. Peatükis ,,Pärilikust ainuvõimust" annab Machiavelli terve teose orientatsiooni: ,,Edaspidises tahan ma eeltoodud peajoonest kinnipidades mõtiskleda üksnes ainuvõimust ja keskenduda neile küsimustele, mis puudutavad valitseja võimalusi oma võimu teostamiseks ja selle säilitamiseks." Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest sellega ei kaasne nii palju probleeme ning võimust ilma jäädes, võidab ta selle tagasi niipea, kui võimule pürginuga mingi õnnetus juhtub. Machiavelli on seisukohal, et pärilikku ainuvalitsejat armastatakse
Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa Kulturwissenschaftile interdistsiplinaarsus, püüe ühendada erinevate kultuuri uurivate teadusharude saavutusi, erinevate kultuurifenomenide komplekksse analüüsi püüe. Püüe töötada välja kultuuri uurimise ühtset metakeelt. Samas, nagu juba ütlesin, kulturoloogia tänapäeva NL järgsel Venemaal küllaltki spetsiifiline, oma loogikaga, lääne kultuuriuurimise peajoonest võrdlemisi erinev. Ühelt poolt on siin tugevad kultuuriloo tradtisioonid, teisalt mitmed muud mõjud. 19 · Nt 19. saj positivismi kaugema mõjuna püüe uurida kultuuri loodus v täppisteaduse meetoditega. Nt matemaatilised mudelid ja valemid kultuuri kirjeldamiseks. · Ideoloogiline pimedus kultuuriuurijana ei tajuta iseennast kultuuri osana, usk, et teadus eksisteerib väljaspool kultuuri, annab objektiivse kirjelduse