suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks. Viimasele lähenemisele on iseloomulikud ka suured geomeetrilised pinnad ning sarnasus abstraktse kunstiga, kusjuures üritatakse kujutada ka helisid. Abstraktsust
määravad õigusliku arengu ning just nendel põhimõtetel kujuneb 19. saj. Välja modernne õigus koos oma heade ja vigadega. Just 19. saj. Saab sõna seadus oma kaasaegses tähenduses õiguse loomisel kõige tähtsamaks õigusallika vormiks ning alles sellel sajandil tõrjub see õigusmõistmise ning õigusteaduse tahaplaanile. Esile tuleks tõsta konstitutsionalismi areng ning õiguse modifitseerimine. Konstitutsionalismi arengu peajooneks on konstitutsiooniline monarhia kuningas täitevvõimu juht ning seadusega ettenähtud volitused, üldiselt kuningal seadusandlik algatus võime, parlament võttis ainult vastu või lükkas tagasi, parlamentaarne debatt on tundmatu. Samuti oli kuningal õigus nimetada valitsus ja seega ei olnud see parlamendiga seotud. Mõjud olid ainult kaudsed tulenevalt seaduste vastuvõtmises/tagasilükkamiseks. Vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel on pärit alles 19. saj
annaabi.ee 
