Peajalgsed pisiseepialaste, kaheksajalglaste ja narmashaarmelaste sugukondadest on väheliikuva eluviisiga. Nad võivad rannikumere liivasel või mudasel põhjal end mitmeti maskeerida, isegi liivasse kaevuda ning nõnda saaki luurata. Üks selliste peajalgsete liike, pugenud vetikate keskele, laseb oma haarmeid veevoolus vetika lehtedena siia-sinna heljuda. Mõned uudishimulikud kalakesed tulevad sellist lehekest näksima ning lähevad seda tehes sõna otseses mõttes liimile. Nimelt on selle peajalgse haarmete tipud kaetud kleepuva ainega. "Õngitsejal" tarvitseb nüüd liimileläinu ainult suu juurde tuua ning ära süüa. SEEPIA ISELOOMULIKUD OMADUSED Silmad: Suured, seepia märkab erinevates kaugustes asetsevaid esemeid. Nägemisnärvi kaudu jõuab informatsioon koheselt ajju. Kombitsad: Kaheksa lühemat iminappadega varustatud kombitsat toimivad kompimiselundina, kaitsevad pead ja hoiavad saaki, isasloomal on üks neist sugutushaarmeks, mille abil ta võtab
4. Limuste … : a) → enamik spiraalse kojaga b) → … c) → … d) → … e) → … Ülesanne 2. 2.1. Uuri õpikus lk 19 joonist Teo välisehitus ja vasta küsimustele (a-d). a) Mille sisse varjub tigu ohu korral? b) Mille abil liigub tigu edasi? c) Millega tigu maitseb? d) Kus asuvad teo silmad? 2.2. Uuri õpikus lk 20 joonist Karbi siseehitus ja vasta küsimustele (a-b). a) Mis kaitseb karbi siseelundeid? b) Millega kombib karp väliskeskkonda? 2.3. Uuri õpikus lk 22 joonist Peajalgse välisehitus ja vasta küsimustele (a-c). a) Mis katab peajalgsete keha? b) Mis ümbritsevad peajalgse suud? c) Mille abil peajalgsed näevad? 2.4. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot teod? 2.5. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot karbid? 2.6. Milliste meeltega hangivad keskkonnast infot peajalgsed? --- 11 Ülesanne 3. 3.1. Uuri ülesande kaarti ja täida seejärel ülesanne. Teadlased on kogunud Läänemere eri piirkondadest andmeid karpide esinemise kohta
annaabi.ee 
