Ta alustas tööd tööpingi abilisena Westinghouse’s. Kui ta 23.aastaseks sai edutati teda Westinghouse’i testimis osakonda, kus arendati ja testiti selliseid asju nagu vatt- tundmeeter. Hiljem edutati ta peainseneri abiks. Kokku sai ta lõpuks üle 200 patendi. Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas tellimuse peale raadio, et kuulda aja signaale Arlingtonist (Virginia Naval Observatory). Seejärel ehitas ta uue raadio oma garaažis, mis litsentseeriti 1916.a kui 8XK, selle signaal kostus kogu Pittsburghi alal, kuna sellele tekkis populaarne nõudlus siis Conrad hakkas ringhäälingus rääkima igal kolmapäeval ja igal laupäeva õhtul kaks tundi. Hiljem hakkas Conrad oma raadiot kasutama sõjalistel eesmärkidel
2 Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Neljandal kohal Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimese vajadus austuse ja staatuse järgi; soov, et teda peetaks kompetentseks [CITATION Mai98 p 49 l 2057 ] Siinkohal annaks Jacobit motiveerida ametikõrgenduse kaudu, näiteks peainseneriks vms. Viiendal kohal on Maslow järgi inimese eneseteostuse ja kompetentsi vajadus. (ibid., lk 49) Seda arvesse võttes, oleks omal kohal arenguvestluse pidamine antud inseneriga, et välja selgitada tema soovid antud ettevõtte ja oma tööga seonduvalt ning selle põhjal lisakoolituste väljapakkumine ettevõtte kulul inseneri kompetentsuse ja tööpädevuse kasvatamiseks ning seeläbi ka enesekindluse kasvatamiseks.
Olukord Suure-Jaani vallas oli pingeline. Toimusid ülekuulamised ja arreteerimised. Mustas nimekirjas oli ka Lahmuse veski omanik Juhan Kull, kes oli sunnitud "vabatahtlikult" loobuma omandist. 1948.a. läks talu Alko Puu-ja Aedviljatehase majandi alluvusse (majand kuulus ENSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumile ), veskisse määrati uus juhtkond, kellle eesotsas oli Mihail Buzin. Juhan Kull viidi üle Alko peainseneriks. 1950.a.moodustati selle majandi baasil Lahmuse Aiandussovhoos. Sovhoosi loomadele söödavilja jahvatamiseks paigaldati veskisse desintegraator. Tänu veski töötajatele säilitati olemasolevad seadmed, olgugi tugevasti amortiseerunult. Lahmuse Aiandussovhoosis (1950-1965) tegeldi marja-, puuvilja-, köögivilja-ja tomatikasvatusega(tomatid kasvasid avamaal ja andsid head saaki). 1955. a. ehitati 100-kohaline karjalaut
annaabi.ee 
