ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. (Wikipedia…22.11.2012.) Välgulöögi saanud inimestest sureb vaid 5 protsenti ja sedagi üldiselt siis, kui saadakse tabamus välgu peaharuga. Inimesi hukkub ka välgu süüdatud tulekahjudes, kuid üldiselt pole välk sage otsene tulekahju süütaja. (Jänes-Kapp 2009) 2.2. Äike ja keskkond Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad
Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti. Harude vahele jääb Kitsesaar (Goat Island), mis moodustab mõlemal pool saart joa ning selle pindala on umbes 30 hektarit. Vasakpoolne peaharu langeb hobuserauakujuliselt Hoburaua joana (Horseshoe Falls) sügavasse uuristusbasseini. Parempoolne, kitsam ja madalam haru langeb Ameerika joana (American Falls) rusukaldele ja rusukalde jalamil ühineb peaharuga. Jugadest allpool on jõgi sügavas järsunõlvalises kanjonis laevatatav. Umbes 4 km jugadest allpool kanjon aheneb ja muutub kärestikuliseks. Ühes kohas muudab jõgi järsult suunda. Pärast kuristikust väljumist voolab jõgi rahulikult ja laevatatavana Ontario järve, mis suubub hiljem lõunarannikul. 3 Ajalugu Niagara jõgi ja juga on tuntud väljaspool Põhja-Ameerikat alates hilisemast 17.
annaabi.ee 
