TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa abituriendist noormehe, kes Internetis Soome kooli veresauna tunnustas ja mitmes blogi sissekandes relva ostuks abi palus. Ta tunnustas tapatöö korraldanud nooruki teguviisi heaks ja kiitis teda oma põhimõtetes kindlaks jäämises. Tallinna kooli noormees sai televisioonis näidatud koolitulistajalt julgust juurde.
sirutas ja otsekui midagi öelda tahtis, aga siis sama kiiresti varjudesse tagasi kadus. Hommikul rääkis ta sellest oma virtinale (teenijannale) ja apteekrile, samuti kõigile teistele, kes vähegi kuulata viitsisid, kusjuures ta kordas seejuures ka arusaamatult, et halastagu taevas Bruysi peale...Tema jutukus saigi talle saatuslikuks järgmisel hommikul leiti kloostri ja linnamüüri vaheliselt alalt tema peahaavaga surnukeha. Arvati, et ta oli vindise peaga rinnatiselt surnuks kukkunud. Laurentz Bruys väga vana mees, kes oma jala peal enam käia ei jaksanud ja lasi end tihti linna peal teenritel kandetoolis kanda. Ka kõnevõime oli ta kaotanud. Ta oli omal ajal olnud edukas kaupmees ja üksvahe isegi raehärra seisuses, kogunud kõvasti rikkust, mida ta aga heldelt laiali jagas, kuna pärijaid tal polnud.
Ja voodis riietes ja välisjalatsites lebotas kodanik, kelle kuklast immitses verd, mitte küll palju, kuid ikkagi piisavalt, et mäkerdada ära padjad ja ümbrus. Selles kodus elas kaks last. Väiksem kahene ja suurem vast viiene. Mõlemad olid riides ja tatsasid ringi, kell viis öösel. Ma ei näinud ühtegi magamiseks sobilikku kohta, põrand väljaarvatud. Võimalik, et lastel olidki need ainsad riided magamiseks ja päeval liikumiseks. Seni kuni minu assistendid "isa" peahaavaga tegelesid, vaatasin ma neid pisikesi elunatukesi. Kõhnad , räpased, keset ööd üleval. Siis langes mu pilk põrandale. Seal vonkles elektrijuhe, mis oskamatult oli isoleeriga kokkukäkerdatud, kuid osa haljaid juhtmeid oli näha ja see tehnoloogiline kõrgpilotaaz ühendas pistikut elektriradiaatoriga, mis oleks pidanud olema seinale kinnitatud, kuid toetas lihtsalt vastu seina. Tapeet oli sealt alt juba kergelt pruunistunud
annaabi.ee 
