1. Elavhõbe- või tigitaaltermomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks; 2. Plaastrid ehk kleepuvad haavakattematerjalid; 3. Mittekleepuvad haavakattematerjalid ja steriilsed marlilapid. Neid on hõlpus panna lahtistele haavadele võimaliku infektsiooni ärahoidmiseks, nad ei liibu haava külge; 4. Sidumisvahendid- erineva suurusega ja erinevat tüüpi sidemed, eriti kolmnurkrätikud ( lingsidemeks ja peahaavade jaoks), elastsed torusidemed vigastatud liigeste jaoks ning rullsidemed marlilappide kinnitamiseks ja verejooksu seiskamiseks; 5. Käärid-valima peaks teravad käärid, mille üks haru on tömbi otsaga. Nendega saab lõigata nii sidet kui ka rõivaid ( näiteks põletuste korral) ilma keha vigastamise riskita; 6. Haaknõelad- lingsidemete ja sidemete kinnitamiseks; 7. Ühekordsed kindad- enne kui hakatakse peatama verejooksu või siduma lahtisi
kokku suruda, nimetatakse vajutus- Kõik haavad peale väikeste pindmis- kohtadeks. te vajavad kiiresti arstiabi. Eeskätt NB! Veritsevaid haavu käsitsedes kuuluvad siia sügavad torke- ja las- peab abistaja verega levivate nak- kehaavad, mulla või liivaga saastu- kushaiguste (HIVi, B-, C-hepatii- nud või tugevasti veritsevad haavad. di) ohu tõttu kasutama kaitsekin- Peahaavade verejooks võib pisimastki daid! haavast olla väga tugev. Enamasti õn- nestub veritsus peatada haava kinni Arteriaalse verejooksu peatamise surudes, vigastatud kehaosa muust kohad: kehast kõrgemale tõstes või puhta 1) oimukohal kõrva ees; rõhksidemega. Vajaduse korral tuleb
annaabi.ee 
